Delegeerimine on protsess, mille käigus antakse teatud ülesanded, kohustused või volitused üle ühelt isikult teisele. Selle eesmärk on jagada töökoormust, võimaldada töötajatel arendada oma oskusi ning tõhustada organisatsiooni tööprotsesse. Vastutus on kohustus oma tegude ja otsuste tagajärgede eest ning kanda nende eest moraalset, eetilist või juriidilist vastutust. See tähendab, et vastutav isik peab olema valmis vastutama oma tegude tagajärgede eest ning vastuvõtma kaasnevat tunnustust või kriitikat. Delegeerimine on protsess, mille käigus antakse ülesandeid ja volitusi üle teisele isikule, samas kui vastutus on kohustus vastutada oma tegude ja otsuste eest. Need kaks mõistet on omavahel seotud, kuid vastutus jääb alati isiklikuks kohustuseks ning seda ei saa täielikult anda teistele isikutele.

Vastutus on oluline mõiste igapäevaelus ja töökeskkonnas ning see on sügavalt personaalne. See tähendab, et iga inimene vastutab oma tegude ja otsuste eest ning vastutust ei saa täielikult üle anda või delegeerida teisele isikule. Võttes vastutuse oma tegude ja otsuste eest, tunnistab inimene oma osa olukorra tekkimisel ja võtab vastu tagajärjed, olgu need siis positiivsed või negatiivsed. See näitab inimese küpsust, ausust ja vastutustundlikkust. Vastutust ei saa lihtsalt kellelegi “üle kanda” või delegeerida, sest see on seotud inimese enda otsuste ja tegevustega ning isiklike väärtushinnangutega. Kui vastutus oleks täielikult delegeeritav, siis kaotaks see oma tähenduse ja otstarbe. See loob võimaluse vastutusest lihtsalt kõrvale hiilida ja inimestel puuduks motivatsioon teha teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid. Lisaks sellele võib vastutuse delegeerimine tuua segadust ja konflikte, kui vastutav isik ei saa aru või ei nõustu delegeeritud otsustega. Vastutus on personaalne ja individuaalne kohustus, mis on seotud iga inimese enda tegude ja otsustega. Kuigi teatud ülesandeid ja volitusi saab delegeerida, jääb lõplik vastutus alati ikkagi esialgse otsustaja kanda.

Vastutus on tihedalt seotud otsustamisega ja otsuste tegemise protsess ei ole alati must-valge. Otsuste tegemisel võib olla mitmeid erinevaid kaalutlusi, tegureid ja asjaolusid, mis võivad oluliselt mõjutada otsustaja poolt tehtud valikuid. Otsuste langetamisel on määravaks inimese olukorrateadlikkus, väärtushinnangud ja ka olemasolev informatsioon. Selles kontekstis võib tekkida olukord, kus otsus on langetatud ebapiisava informatsiooni põhjal ja otsustaja ei teadnud seda. Lisaks sellele võib olla olukordi, kus vastutus on delegeeritud teisele isikule, aga see isik ei suuda või ei võta vastutust enda kanda. Vastutust delegeerides tuleb mõista, et teine isik peab olema valmis seda võtma. Vastutust ei saa lihtsalt ära anda või teisele kohustuseks teha.

Igaühel meist on isiklikud väärtushinnangud, põhimõtted ja arusaamad sellest, mis on õige ja mis on vale. Need isiklikud väärtused ja põhimõtted mõjutavad meie otsuseid ja käitumist igapäevaselt ning on olulised osad meie identiteedist. Kui vastutust delegeeritakse teisele isikule, võivad tema väärtushinnangud ja arusaamad olla erinevad esialgse otsustaja omadest. See võib tekitada olukorra, kus teine isik teeb otsuseid ja tegutseb vastavalt omaenda väärtushinnangutele, mis ei pruugi olla kooskõlas esialgse otsustaja omadega. Selline erinevus väärtushinnangutes võib tekitada pingeid ja konflikte nii vastutava isiku enda kui ka teiste osapoolte vahel. Kui otsuste tagajärjed ei vasta ootustele või kui need ei ole kooskõlas organisatsiooni või meeskonna ühiste väärtustega, võib see põhjustada probleeme ja segadust.

Vastutuse delegeerimisest räägitakse palju, kuid peame arvestama, et vastutus on seotud otsuste tegemisega ja see on keeruline ja mitmetahuline protsess. Teiselt poolt on vastutus kohustus, mida inimene saab võtta, kuid mida ei saa teisele inimesele määrata või lihtsalt tema nõusolekuta anda. Juht saab delegeerida ülesannet, kuid selle täitmise lõplik vastutus jääb ikka juhile. Vastutuse delegeerimine on rohkem vastutusest kõrvale hiilimise võimaluse otsimine, kuid vastutusest ei pääseta. Jah, juht saab vastutust jagada, kui töötaja sellega nõus on, kuid ka siin jääb juht ikkagi lõplikuks vastutajaks. Igaüks vastutab oma ülesannete eest algusest lõpuni ka siis, kui neid ülesandeid delegeeritakse.