Haridusmudelid kui tegelik kujundaja

Haridussüsteem peegeldab alati oma ajastut. Kuid see, kuidas haridus mõjutas inimest, ei tulene sellest, millal ta sündis, vaid milliseid võimalusi talle pakuti. Näiteks 1970. aastatel võis õpilane saada tugeva baasi matemaatikas ja loodusainetes rangelt struktureeritud õppekava kaudu. Sama ajastu teine laps võis aga kasvada piirkonnas, kus hariduse kvaliteet oli kehvem ja kus puudusid head õpetajad või ligipääs kõrgemale haridusele.

Tänapäeval ei õpi kõik noored sugugi digipõhises süsteemis. Erinevused koolide ja piirkondade vahel on suured nagu ka 1970 aastatel: mõni kool toetub endiselt klassikalisele tahvlile ja õpikutele, teine aga pakub kaasaegseid e-õppe platvorme ja projektipõhist õpet. Seega ei ole õpilase õpistiil või oskused seotud tema põlvkonnaga, vaid sellega, millised õppevahendid talle reaalselt kättesaadavad olid.

Uuringud kinnitavad, et kombineeritud õppevormid – traditsioonilise ja digitaalse õppe ühendamine – annavad parimaid tulemusi igas vanuses õppijatel. Sama mudel töötab nii täiskasvanud õppija kui ka koolilapse puhul ja see ei sõltu sünniaastast.

Haridustase ja spetsialiseerumine

Veelgi olulisem on hariduse tase ja valdkond. Inimese teadmised ja oskused kujunevad hoopis sellest, kas ta lõpetas põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli. Kas ta spetsialiseerus tehnikale, meditsiinile või humanitaarainetele. Need valikud määravad, milliseid oskusi ta igapäevaelus ja tööelus kasutab, kuidas ta mõtleb ja millises valdkonnas on ta tugev.

Näiteks võib keegi, kes õppis informaatikat 1980. aastatel, olla oma loogilise mõtlemise ja süsteemse lähenemise tõttu tänapäeva digikeskkonnas palju edukam kui noor inimene, kes ei ole saanud süstemaatilist tehnoloogiaharidust. Samamoodi võib humanitaarteadustes hariduse saanud noor olla tugev kriitilises mõtlemises ja tekstianalüüsis, kuid mitte tingimata tehnoloogilistes oskustes.

Sellised erinevused ei tulene põlvkonnast, vaid haridusvalikutest ja võimalustest. Omandatud haridus määrab ka ära, milliseks võib kujuneda tulevik ja karjäär.

Elukestev õpe kui võrdsustaja

Oluline tegur on ka elukestev õpe. Kõigil põlvkondadel on võimalus täiendada oma oskusi kogu elu jooksul. Kui inimene osaleb koolitustel, kasutab digivahendeid, õpib uusi keeli või täiendab end tööalastel kursustel, siis ta areneb edasi sõltumata vanusest.

Näiteks Duolingo keeleõppe uuring (2024) näitas, et vanemad õppijad – sh boomerid – tunnevad õppimisest sageli suuremat rahulolu ja jätkavad keeleõpet püsivamalt kui nooremad. Sama kinnitasid ka teised uuringud, mis viitavad, et vanemad õppijad keskenduvad rohkem ja suudavad uusi teadmisi paremini struktureerida. See tähendab, et elukestev õpe tasandab kõik levinud põlvkondlikud erinevused ja rõhutab motivatsiooni ja harjumuste tähtsust.

Haridustee jätkamine mõjutab omakorda igat inimest erinevalt. Seetõttu võivad boomerid omandada samad õppimisvõtted ja oskused, mis muidu defineeritakse Z põlvkonnale omaseks.

 Kohalikud võimalused ja ebavõrdsus

Sama sünniaasta ei tähenda sugugi samu võimalusi. Linnas kasvanud noorel on olnud teistsugused hariduslikud võimalused kui maal kasvanud eakaaslasel. Olgem ausad, ka erinevates linnades on erinevad võimalused. Mõnes piirkonnas on kättesaadav kõrgkoolide ja kutseõppe lai spekter, samas kui teises kohas jääbki haridustee lühikeseks, sest koole on vähema ning võib olla ka piirkonnas elavate inimeste finantsvõimalused piiratumad. See kõik mõjutab õppimise võimalusi, sest teises kohas õppimine on väljaminek.

Seega on haridus pigem seotud sotsiaalse ja majandusliku kontekstiga, mitte sellega, kas inimene kuulub X-põlvkonda või Z-põlvkonda. Põlvkonnateooria üritab need vahed seletada sünniaastaga, kuid tegelikult määravad palju rohkem geograafia, sotsiaalne taust ja kättesaadavad ressursid.

 Kokkuvõte

Hariduse mõjutab meie väärtushinnanguid, teadmisi, oskusi, harjumusi jne ja see ei tunne põlvkondade piire. Inimest kujundavad tema haridusmudelid, õppevahendid, erialavalikud ja elukestev õpe. Kui tahame mõista, miks üks inimene on tugev digitehnoloogias ja teine humanitaarvaldkonnas, siis ei ole mõtet küsida: „Mis aastal ta sündis?“ – vaid pigem: „Milline oli tema haridustee, milliseid võimalusi ta kasutas ja kuidas ta on end täiendanud?“ Tulles tagasi eelmise artikli juurde, siis mõjutab õppimist oluliselt ka perekonna toetus ja võimalused.

Põlvkondade stereotüübid loovad illusiooni, nagu oleksid erinevused vältimatud ja ühesugused. Tegelikult sõltub kõik kontekstist, võimalustest ja individuaalsetest valikutest. Nii boomer kui ka Z põlvkond võivad olla edumeelsed või konservatiivsed – ja selle määrab haridus, mitte sünniaasta.

Allikad

• Sharma, A. & Kumar, V. (2023). A Comparative Study of the Learning and Training Preferences Between Engineering Students Across Generations. ResearchGate.

• Rosen, L. D. (2017). The Distracted Mind: Ancient Brains in a High-Tech World. Journal of Applied Developmental Psychology.

• Moran, J., Briscoe, G. & Peglow, S. (2021). Current Technology in Medical Education: Perspectives for Learning and Teaching. PMC Journal of Medical Education Research.

• Duolingo (2024). Global Language Report. Duolingo Inc.

• American Nurse Journal (2021). Generational Learning Styles: A Practical Guide.