Juhtimine on imelihtne 01/25
Agiilne juhtimine 6: Agiilse juhi tunnused
Globaliseerumine ja tehnoloogia areng on loonud ärikeskkonna, mis peab arvestama varasemast kiiremate muutustega. See on ainulaadne väljakutse, mida varem pole olnud ja millega seisavad organisatsioonid silmitsi. Traditsiooniline juhtimine ei pakku piisavalt lahendusi, mis aitaksid organisatsioonidel edukalt toime tulla tänaste väljakutsetega. Juhtide roll peab arenema, et luua organisatsioon, mis toetab paindlikkust ja innovatsiooni. Lihtsalt paindlikkusest enam ei piisa, sest muutunud keskkond nõuab valmisolekut mitu sammu ette mõtlema ning plaanima. Sellise vajaduse katab suurepäraselt agiilse juhtimise mudel – juhtimine, mis suudab kohaneda kiiresti muutuvas maailmas ja inspireerida teisi sama tegema. Samas organisatsiooni agiilne juhtimine ei ole sama, mis agiilne projektijuhtimine või tarkvaraarendus. Agiilne juhtimine keskendub pikaajalisele plaanimisele ja valmisolekule võimalikeks muutusteks, sama kui agiilne tarkvaraarendus keskendub lühikestele arendusetappidele.
21. sajandi ärikeskkond on täis muutusi, väljakutseid ja uusi võimalusi. Olukorra muutust näitab ka viimase 20 aasta tegevuse lõpetanud suurettevõtete arv. Sarnased murekohad ilmnevad ka teistes valdkondade. Kuigi iduettevõtete vastu tuntakse suurt huvi ja nad on paljulubavad, siis reaalselt ei jää suurem osa idufirmadest ellu. Ka väikeettevõtted lõpetavad sageli tegevuse esimese viie aasta jooksul ning pereettevõtted jõuavad järjest harvemini teise põlvkonnani. See kõik viitab vajadusele muuta juhtimise ja juhtide rolli olemust. Samuti on muutunud tööjõu turg. Töötajad on vähem lojaalsed traditsioonilistele töökohtadele ja järjest rohkem otsitakse tööd, mis tõesti pakub huvi ja arengut. Põhjuseks on tihti iganenud juhtimispõhimõtted, mis põletavad töötajad läbi ja töötajad tunnevad ennast rahulolematult. Uuringud näitavad, et 85% töötajatest on oma töös suuremal või vähemal määral kaasamata. Soodustused, ideaalsed töötingimused ja väärtushinnangud ei kaalu üle probleemid juhtimis- ja töökultuuris. Organisatsioonid peavad rakendama uut ja inspireerivamat juhtimist.
Agiilset juhtimist seostatakse tavaliselt agiilse tarkvaraarenduse ja paindlikkusega. Osaliselt on see nii, sest agiilne juhtimine tähendab kohanemisvõimet ja kiiret reageerimist keerulistes olukordades. Samas on see ka midagi palju enamat. Paindlikkus tähendab hetkelist võimet reageerida kiiresti muutustele. Agiilne tarkvaraarendus põhineb lühikestel töölõikudel, et kliendile samm-sammult toimivaid lahendusi tarnida. Agiilse juhtimise eesmärgiks on luua juhtimis- ja töökultuur, mis julgustab loovust, koostööd ja innovatsiooni. Eesmärgiks on valmisolek muutusteks, mis tagabki kiire kohanemise muutustega. Agiilne juht on teejuht ja inspireerija, kes suunab oma meeskonda kiiretele otsustele ja nutikatele lahendustele, sest töötajad on selleks koolitatud ja neil on vajalik kogemus. Juhi ülesandeks on luua organisatsioon, mis on paindlik ja valmis reageerima ootamatutele muutustele.
Agiilne juhtimine tugineb mitmetele olulistele põhimõtetele, mis aitavad organisatsioonidel edukalt kohaneda. Organisatsiooni agiilsuse aluseks on tema juhtide tegevus, mistõttu on määravaks ennekõike juhtide tegevus.
Ausus ja isiklik vastutus
Agiilse juhtimise esimesi aluseid on ausus. Ausus ei ole agiilse juhtimise vaatest lihtsalt omadus, vaid see peegeldab inimese eetilisust ja moraalset usaldusväärsust, põhimõttekindlus. Juht, kes tegutseb oma väärtuste ja põhimõtete järgi, loob usaldusliku töökeskkonna ja inspireerides teisi. Kõik see loob omakorda eelduse töötajate eneseteadvuse arenemisele ja vastutuse võtmisele. Kui juht tunneb enda tugevusi ja nõrkusi ning tegutseb läbipaistvalt, toob see kaasa usaldusliku ja motiveeriva töökeskkonna. Siinkohal tuleb loomulikult märkida, et juhi väärtused ja eesmärgid peavad ühtima ka organisatsiooni omadega ning organisatsioon peab neid ka selgelt toetama. Kui organisatsioon tervikuna ei toimi oma väljaöeldud eesmärkide ja väärtuste järgi, siis pole ka juhil midagi teha.
Innovatsioon ja õppimiskultuur
Agiilne juht on loomult uudishimulik ja avatud uutele ideedele. Ta loob organisatsioonis keskkonna, kus julgetakse eksperimenteerida ja vanu käitumismustreid kahtluse alla seada. Seejuures ei ole juht kontrollinstrument, vaid pigem aednik, kes hoolitseb selle eest, et tema meeskond kasvaks ja areneks. Juht ei ürita jõuga midagi muuta. Ta jälgib meeskonda ning esitleb muutusi kui iga meeskonna toimimise loomulikku protsessi. Juht mõtleb kaasa ja kaasab töötajaid ideede genereerimisse ja lahenduste leidmisse. Selline lähenemine soodustab innovatsiooni ja aitab organisatsioonil kiiremini muutustega kohaneda.
Kiirus ja otsustamine
Kaasaegne maailm ei saa ilma vana tarkuseta: otsusega viivitamine on hullem, kui vale otsuse langetamine. Agiilne juht on valmis tegutsema kiiresti, milleks ta loob vajalikud eeldused. Ta loob oma meeskonnas protsessid, mis võimaldavad ühelt poolt saada kiiresti otsuseks vajaliku informatsiooni ja teiselt poolt on otsustamisesse kaasatud vajalikud inimesed. Seejuures on selgelt paika pandud otsustamise reeglid, mille tulemusena on töötajatel selge, milliseid otsuseid ja millal nad langetada võivad ning peavad. Selline paindlikkus aitab organisatsioonil säilitada tempo ja jõuda kiiremini eesmärkideni.
Kaasa haarav ja koostööle suunatud juhtimine
Agiilne juhtimine seisneb ka kaasamises. Kaasamine ei tähenda seejuures koostööd ideede realiseerimisel või konkreetsete ülesannete täitmisel. Kaasamine tähendab töötajate osalemist juba ideede genereerimisel ja lahenduste väljatöötamisel. Agiilne juht kaasab kõik vajalikud inimesed, sõltumata nende taustast. Määravaks on nende kompetents ja soov panustada. Kõik muu on teisejärguline, sest see ainult segab lahenduste leidmist. Agiilne juht mõistab, et motiveeritud ja kaasatud töötajad on tootlikumad ning valmis panustama rohkem.
Selge suund ja strateegiline läbipaistvus
Agiilne juht seab prioriteediks selged eesmärgid ning meeskonna töö läbipaistvuse. Ta on võimaluste looja, eemaldades takistusi ja laseb meeskonnal ise oma ülesannete eest vastutada. Seejuures organisatsiooni eesmärgid kõnetavad töötajaid ja nad samastuvad nendega. See tagab juhtimise läbipaistvuse ja avatud suhtlus aitavad organisatsioonil kohaneda muutuvate oludega, säilitades samal ajal selge fookuse. Agiilne juht annab töötajatele nende töö mõtte, töötajad näevad, mille nimel nad tegelikult päevast päeva tegutseva.
Agiilne juhtimine pole staatiline oskus, vaid pidev enesearendamine. Selleks, et hinnata oma valmisolekut agiilseks juhtimiseks, tasub endalt esmalt küsida mõned olulised küsimused:
- Kas olen teadlik oma juhtimisstiilist ja emotsionaalsest intelligentsusest?
- Kas ma võtan vastutuse oma otsuste ja tulemuste eest ning motiveerin ka oma meeskonda seda tegema?
- Kas julgen küsida raskeid ja ebamugavaid küsimusi, et seniseid praktikaid parandada?
- Kas olen otsustav ka olukordades, kus mul pole kõiki fakte?
Agiilseks juhiks kasvamine nõuab julgust eksida, õppida ja pidevalt areneda. Selline juhtimine loob keskkonna, kus töötajad tunnevad end turvaliselt katsetades ja muutusi vastu võttes. Vigade tegemine ja eksimine on loomulik osa tööst, kuid tänu laialdasele koostööle nende tõenäosus väheneb, sest erinevad inimesed toovad kaasa erineva kogemuse. See omakorda aitab luua uut väärtust ning lahendusi keerulistes olukordades.
Juhtimise tulevik on siin ja see on agiilne. Juhid, kes suudavad kohaneda, inspireerida ja otsustada, on valmis juhatama oma organisatsioone läbi muutuste keeriste. See pole mitte ainult edu valem, vaid ka ellujäämise küsimus kiiresti arenevas maailmas.
Kas oled valmis võtma vastu väljakutse ja astuma samme, et saada agiilseks juhiks? Sinu organisatsiooni edu ja tulevik sõltub sellest, kui paindlik ja valmis sa oled muutusteks. Juhina on sinu ülesandeks mitte ainult ise areneda, vaid luua ka tingimused, kus kogu meeskond saab kasvada ja edukalt toimida. Juhtimine pole kunagi olnud keerulisem, aga ka põnevam kui praegu.