“Me peame olema agiilsed.” See lause kõlab paljudes juhtide suust sama enesestmõistetavalt nagu “peame kliendile väärtust looma”. Ja täpselt sama ohtlikult. Mitte sellepärast, et mõte oleks vale, vaid sellepärast, et sõna agiilsus tähendus on praktikas palju laiem. Ühed kasutavad sõna kui sünonüümi reageerimiskiirusele, teised kui viidet konkreetsetele töövõtetele (Scrum, Kanban), kolmandad kui viidet soovitud tulemile […]
Agiilne juhtimine 1 Read More »
Esmaspäeva hommik. Sa jõuad tööle ja enne, kui sa jõuad kohvi võtta, on juba kolm sõnumit, kaks kõnet ja üks “kiire küsimus” koridoris mööduvalt juhilt. Keegi tahab otsust, keegi vajab kinnitust, kellelgi on probleem kliendiga, kuskil on töö seisma jäänud. Sa lubad endale, et “täna teen lõpuks plaani ära” ja “täna võtan aja 1:1-deks”, aga
Tänapäeva töökultuuris levib üks juhtimismantra: “Rohkem iseseisvust, vähem kontrolli“. Organisatsioonid otsivad võimalusi toetada töötajate iseseisvust, otsuste langetamist ja paindlikkust. Juhtimisraamatud, kõnelejad juhtimiskonvertentsidel ja personalikoolitused rõhutavad üha enam, et suurem vabadus toob kaasa kõrgema motivatsiooni ja paremad tulemused. Paralleelselt eemaldutakse tavapärastest kontrollimehhanismidest, nagu regulaarne tagasiside, 1:1 vestlused ja tiimikoosolekud. Kuid kas usaldus ja kontroll on tegelikult
Tõenäoliselt on vähe neid inimesi, kes ei ole kokku puutunud esmapilgul enesekindla ja saladuslikku kuvandiga ütlemisega: „Olen ebamugav juht“. Sellega tahetakse öelda, et ebamugavus ongi edu hind — juht sunnib inimesi mugavustsoonist välja, raputab tolmu ideedelt, lükkab senised harjumused ümber ja toob majja võidud, mida teised lähenemised ei tooks. Kui aga langeb eesriie või vaadata
