Riski realiseerumine ei tähenda alati kriisi. Alles sai läbi COVID19 kriis, siis maandusime majanduskriisi ning nüüd räägitakse veel eelarvekriisist, demograafilisest kriisist, julgeolekukriisist jne. Kriisidega tegelemine on kujunenud nii igapäevaseks nagu hommikukohvi joomine. AGA NÜÜD TÕSISELT. Kaua üks inimene või kogu ühiskond suudab niimoodi kriisist kriisi rallida? Mitte kaua. Kas meil on üldse täna kriis? Tegelikkuses

Juhiks saamise lihtne teekond Juba ammu on saanud selgeks, et edukaks juhiks saamine ei ole seotud kuidagi loodusliku valikuga, vaid kõik on õpitav. Juhiks saamine on protsess, mis nõuab pühendumist, eneseanalüüsi ning sügavat arusaamist sellega kaasnevast vastutusest. See on teekond, mis hõlmab isiklikku kasvu, oskuste täiustamist ning võimet inspireerida ja juhendada teisi ühise eesmärgi suunas.

Agiilne juhtimine ei ole lihtsalt paindlikkus Tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas on agiilne juhtimine muutunud oluliseks oskuseks organisatsioonidele, kes soovivad püsida konkurentsivõimelised ja edukad. Paljud seostavad agiilset juhtimist ainult paindlikkusega. Tuleb mõista, et see hõlmab palju enamat kui lihtsalt kohanemisvõimet. Agiilsed juhid lähtuvad mõttelaadist, mis arvestab muutustega, innustab meeskondi, soodustab innovatsiooni ja toetab jätkusuutlikku kasvu. Selles

Efektiivne inimeste juhtimine on eduka meeskonnajuhtimise aluseks Kaasaegses ja kiiresti muutuvas töökeskkonnas on eduka meeskonna juhtimise eelduseks võime inimesi tõhusalt juhtida. Ülesanded, protsessid ja strateegiad mängivad olulist rolli, kuid meeskonna edukuse määravaks teguriks on siiski tema liikmed ise. Inimeste juhtimise tähtsuse märkamine on võti motiveeritud, kaasatud ja kõrge sooritusvõimega meeskonna loomisel. Eduka meeskonna juhtimiseks peab

Juhi edukus sõltub tema mõtteviisist Juhi edukus ei sõltu ainult tema haridusest või kogemusest, vaid ennekõike tema mõtteviisist. Kuidas juht näeb oma rolli juhina organisatsioonis ja meeskonnas? Sellest tulenevalt otsustab ta, kuidas ta enda ja teiste tööd korraldab, millist juhtimisstiili kasutab, kuidas ta ennast kehtestab jne. Koolitused võivad anda teadmised, oskused ja nipid edukaks tegevuseks,

Organisatsiooni kultuur algab juhtimiskultuurist Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses (M. Vadi). Paljud organisatsioonid panustavad oluliselt oma ressurssi organisatsiooni kultuuri arendamisesse. Mõnel õnnestub see kerge vaevaga ning erinevad investeeringud tasuvad ennast ruttu ära. Teine organisatsioon proovib samuti arendada oma kultuuri, kuid mitte midagi ei muutu. Määravaks

Karjääri tegemiseks ei pea olema juht! Tõenäoliselt on paljud kuulnud sõnade mängu:“Karjääri tegemiseks peab õppima kopajuhiks!“ Õnneks on sõnal „karjäär“ ka teine tähendus. Me nimetame seda tööalaseks karjääriks. Osa sellisest edenemisest on seotud juhtimisega ja juhi ametikohaga. Koolitades, teiste inimestega suheldes ja erinevaid allikaid lugedes ei tundu see juhi karjäär alati kõigil õnnestuda. Ma julgen

Coachiv juhtimisstiil või coachiv juht Kui panna sportautole hästi suured rattad alla ning taha maa kündmiseks ader, siis kas on traktor valmis? Tõenäoliselt mingid tehnilised näitajad paberil on sarnased ja võiks eeldada, et modifitseeritud sportauto saab kündmisega hakkama. Reaalsuses on tõenäoliselt teine, kuna sportauto on võrreldes traktoriga ehitatud konseptuaalselt teisel eesmärgil. Miks me siis oma

Kui juht põletab oma meeskonda Tõenäoliselt on igaüks kogenud või näinud meeskonda, mis põleb heleda leegiga. Juht ei näe või ta ei taha seda näha või isegi varjab seda. Tagajärjeks on eesmärkide mittetäitmine, tähtaegade ületamine, personali voolavus jne. Juht kurdab suurt töökoormust ja personali vähesust, kuid kas see on ikka tegelik põhjus, miks meeskond läbi